Tusased hommikud ja kohvi

Vahest hommikul tõustes olen ma väsinud, on tahtmine kõik metsa saata ja lihtsalt terve päev maha magada..Jah, ma ei saanud eile jälle normaalsel ajal magama, sest oli vaja raamatut lugeda.
Iseolek, üksiolek..iseendaga läbi tundide ja minutite, sekundite..vahtida kellaseierit või lihtsalt unistada omaette paremast homsest, mis siis, et meie homne on tegelikult täna.
Järjekordselt üks hommik, mis on headest mõtetest tühi, ma olen väsinud, ma ei viitsi naeratada ja kõik käib närvidele..ja ma muudkui viriseks.
Ma ei taha muud kui lihtsalt magada ja teki alla pugeda.
Poolunisena ma tunnen, et ma pole üksi ja et ma tajun Ingleid isegi läbi oma tusase tuju..ma tõmban yhe kaardi Inglite kaardipakist, mis läheb kokku täpselt sellega, kes ma täna olen..ok, arusaadav..te olete mul ikkagi kõrval ja annate selgelt mõista, et ma olen siiski armastatud, tore..nüüd on vaja vaid see armastusväärne mina üles leida iseenda seest ka minul endal.
Aga ma olen inimene ja mul on õigus olla selline, nagu ma täna hommikul olen..ma ei pea sunnitult naeratama, kui ma olen pahas tujus, mis siis,et ma ei tea isegi miks.
Ma ei saagi aru, mida ma tahan..olen nagu väike laps, kelle ema kommipoes kommita jättis, aga ma lihtsalt olengi vahest selline hommikuti, hoidku eest inimene, kes mind hommikul valesti äratama satub.(valesti sõltub sellest, mis tuju mul on)
Lõpuks, kui ma end siiski voodist välja loivan-mingil määral saan ma ju aru, et ma ei saa olla nii kuradi ego-siis ainuke õige tegu on teha endale üks hea kohvi, jalad enda alla kerra tõmmata ja poolunisena mingit mõnusat Disney multikat vaadata koos Keviniga..Ma juba mõtlen, et täitsa tore hommik siiski.
Kusjuures peale kohvi hakkab lausa nii hea, et tuju tuleb isegi kodu koristada, eelnevalt muidugi kõik õue ajades, et saaksin rahulikult ja üksi olles nautida iseennast koristaja ametis.
Õues on järjekordselt sadanud lund ja kõik on kaetud paksu lumevaibaga..puud on täiesti lumised ja jänesed jooksevad ümber mu maja..
Ma armastan kohvi, sellel on imeline toime minu ajule..Ma joon seda piima ja 2 lusikatäie xylitolisuhkruga.
Ei, ma olen täiesti normaalne:)

Meil on siin nii külm ja Marisel on meil külas nii igav:), et kudus meile kõigile ülepea tõmmatavad sallid, mis on ülisoojad ja neid saab tõmmata silmini, kui külm põsest näpistama hakkab.
Aitäh Kallis!