Saturday, March 2, 2013

Mina.

Minult on palju küsitud, kuidas ma saan nii külm olla ja kuidas saab mul olla ükskõik, paistan väliselt kõrk ja ülbe võõrastele inimestele.
Kõik siin kirjutatud on minust endast ja minu kogemustest, olen lahti seletanud enda kogemusi ja need on tõesti ainult minu ja minu kogemused, läbi mille ma olen õppinud tundma iseennast füüsilise inimese, naisena ja hingena. Ma ei saa vaielda vastu, et ei, mul pole ükskõik või jaa, mul täiesti ükskõik.
Ma ei saa muuta teise inimese arvamust endast, kui inimene ei vaevu sügavamale mõtlema. Pole minu asi muuta teise inimese arvamust, ma võin anda kogemuse, see, mis kogemusega kaasneb ja kuidas inimene selle vastu võtab on juba selle inimese enda asi, mitte minu.
Enda seisukohalt võin öelda, et ma omaarust pole ülbe ega külm, lihtsalt, nähes läbi situatsioone ja inimesi, ei teki mul selliseid emotsioone.
Mul ei teki hirmu ega negatiivset hoiakut, proovin alati endale ja teistele asju lahti seletada oma vaatenurgast, kuidas ma maailma näen ja kui mõnus on elada.

Kuid rahus elamine on meie oma valik ja meie peegelpilt ütleb meile kõik.
Viimasel ajal on minu ellu tulnud inimesed, kes kardavad armastust ja kardavad endale otsa vaadata, planeerivad aja nii ära, et mitte juhuslikult üksinda olla. Tunnetest rääkimine on viimane jõupingutus ja pea peitakse liiva alla, kui ei näe pole probleemi. Aga on probleem ja silmi kinni pigistades see ei kao, see sööb seest, kuniks sellele otsa vaadata, sööb ja mõjutab meie edasist elu ja valikuid.
Mina pole muutja, võin vaid pakkuda omapoolse vaatenurga ehk siis näljasele õnge, mitte kala. Meie elu on meis endas kinni ja mida varem sellest aru saame, kuidas me mõjutame enda elu ja oma lähedasi läbi enda mõtete, seda parem. Enda elu on vastutus, sellele tuleb julgelt otsa vaadata ja muuta seda, mis ei meeldi.
Kui minu juurde jõutakse läbi mingite võrkude, siis ei, ma ei ütle läbi lillede vaid otse, sest me vajame seda laksu, et sellest unest üles ärgata, kus vastutus lükatakse koguaeg mujale..peaasi, et endast eemale.
Vaja on mõelda ja aru saada mida me ise saame enda jaoks ära teha, mitte süüdistada teisi oma hädades.
Kui midagi on halvasti, siis saadan armastust sinna. Kui asi puudutab mind ennast, siis vajan ka ise teiste abi, sest emotsioonid ei lase vahepeal saata kõige puhtamat valgust sinna, kus vaja.
Meil kõigil on õpetajad ja õpilased, me oleme eluaeg koolipingis. Õpime ennast ja teisi, see pole matemaatika, see on hinge tundmaõppimine, lahtilaskmine ja areng uuele maailmale.
Ma olen tänulik inimestele, kes on õpetanud minu kohta mulle palju, tänu kellele ma olen selline, nagu praegu olen.
Ma olen tänulik igale päevale, mis üllatab mind uute võimaluste ja arenguga. Olen palju õppinud ja palju on ees. Täna öösel sai pandud energeetiline punkt mingile vaheetapile, toimunud on üleminek. Mida see tähendab, pole veel aimugi, aga tunne on hea ja rahulik.
Minu unenäod räägivad minuga teistmoodi, või siis alles nüüd oskan ma neist aru saada. Yhel öösel nägin unes kuidas suu on klaasipuru täis ja ma üritan seda rahulikult välja sülitada, jube vastik oli füüsiliselt olla ja peale ärkamist sain kohe aru, millega seoses see on,lahendasin asja ja rääkisin oma emotsioonid välja.
Täna öösel nägin unes, kuidas hammas kukkus välja aga peeglisse vaadates, kasvas peale uus ja tugevam.
Näen alati hammaste väljakukkumist unes ja hambutut suud, kui keegi üritab mind maha suruda ja ma lasen sel juhtuda (väga vastik ja ebameeldiv elamus unenäos, kus füüsiline keha kogeb kõike läbi peene mateeria reaalselt). Täna oligi muutus, kus kasvas uus ja tugevam peale. Võib olla andiski see mulle selle rahu, et ma olen jõudnud endaga sinnamaani, kus välised tingimused ei mõjuta enam niipalju minu emotsioone ja lahendused tulevad omast käest.
Ma ei pea midagi tegema, et kõik tehtud saaks ja asjad laabuksid, kui usaldan maailma ja meie ümber olevaid energiaid.
Me sünnime hingena, me sureme hingena. See, mis me materiaalselt- emotsionaalselt "omame" pole meie omada ega meie oma, eemaldades kartused armastuse tundmise ees täidame me mitte ainult ennast vaid ka kogu oma ümbruse armastuse ja valgusega.
Pole mõtet klammerduda materiaalsete asjade ja inimeste külge. Kui hinges on soojus ja armastus, on küllus ja võimalused meiega, igapäevaselt, läbi meie oma sisemise arengu.



Igapäevaselt Inglitega.