Monday, September 17, 2018

Ilukirurgia

Ma olen alati oma kehaga noorusest pahuksis olnud, küll ma kuulsin, et olen paks, siis jälle, et söö rohkem. Klantsajakirjadest vaatasid mulle vastu ilusad siresäärsed modellid ja see kõik koos minu madala enesekindlusega jättis alateadvusesse jälje.
Mingi hetk mu keha mind üldse ei huvitanud, ta oli mul olemas ja tore.
Olin 21 kui läbi minu tuli siia ilma mu armas poeg, keda imetasin 1.3 aastat ja koos sellega hakkasin ka keha rohkem tähelepanu pöörama. Olin läbi emaduse naiseks saamas.
Tundsin, kuidas peal imetamist oli keha muutunud ja rinnad teistsugused, kui enne oli mul ilus b korv, imetamisega läks c korvi suuruseks ja peale imetamist olin hoopis a. Tekkis mõte silikoonid panna ja mõttest tegudeni jõudsin väga kiiresti, läksin konsultatsiooni ja seal räägiti väga üldiselt võimalikest riskidest peale operatsioone, kuid ühtki sõna sellest, mida silikoon endas sisaldab ja kuidas kehas käituda võib.
Mäletan tänagi väga hästi, et ma ei kartnud operatsiooni absoluutselt, täna tean, et ma ei elanudki tegelikult. Olin robot. Ühiskonna robot, kes tegi kõike, mis ühiskond soosis. Kuigi ma olin lapsest peale tundlik siis soovisin nii väga ühiskonna heakskiitu ja nii jäi mu tundlikkus saja penikoorma saapa alla.
Peale operatsiooni olin väga rahul, nautisin oma keha nagu ei iial varem. Paar aastat hiljem tekkinud tugevad migreenihood, tugevad peapööritused, akne, pidev udus olek, kehakaalu tõus, unustamised ja muud sümptomid ajasin lihtsalt hormoonide kaela ja jätkasin oma igapäevast elu. Õnneks olin piisavalt tark, et hakata juurde võtma vitamiine ja mineraale, mida keha lausa nõudis. Korrigeerisin söömist ja tegelesin tugevalt psühholoogilise poolega, sest otsisin pidevalt põhjust, miks ma end halvasti tunnen. Esimene suurim tuluke läks põlema, kui käisin 8 aastat hiljem silmaiirises ja mul näitas, et rinnas on põletik 85% ulatuses. Mäletan, et naine kes tegi, ütles veel, et huvitav, tavaliselt on rinnad kõige puhtamad inimestel. Küsisin küll, kas implantaadid võivad olla põhjuseks ja sain vastuse ei. Õnneks tollest hetkest jäi mul tuluke põlema.
Minu vitamiinide ja mineraalide doosid üha suurenesid aasta aastalt, et end normaalsemalt tunneksin, peavalud jätsid mu päevaks voodisse.
Kõige selle vahepeal olin endaga tutvust teinud ja aru saanud, kes ma olen sügavamal tasandil. Hakkasin tundma, et soovin lasta implantaadid eemaldada ja hakkasin otsima kogemusi, mida teised naised on läbi elanud ja voilaa..terve net on täis naisi, kes on kogenud samu sümptomeid, mis peale eemaldamist hajusid. Lõpuks lugesin ka, mida silikoonid endas sisaldavad..mul hakkas enda kehast kahju, olin seda mitteteadlikult mürgitanud kõik need 11 aastat ja kõik need sümptomid olid keha appikarje. Pole olemas turvalisi implantaate, kõik viimseni on täis väga toksilisi kemikaale, mis mõjutavad keha seespoolt. Õnneks on meie keha imeliselt iseparanev ja täna ma tunnen ennast juba väga hästi. Eemalduse opile minnes tulid pisarad silma, sest tundsin sügavat soovi elada..Olen õppinud Armastama oma Elu ja Iseennast.
Ilukirurgia on suur Äri, suurem osa meie elust on äri. Kuid meil on võimalik välja astuda sellest süsteemist, mis hoiab meid lõksus ja pidevas eneseotsingus. Mina olin ja olen ainuke inimene, kes vastutab minu tehtud valikute eest. Ükskõik kas teadlik või teadmatu valik, on see olnud siiski minu valik. Ma ei kahetse esialgset operatsiooni, olin teistsugune inimene. Nüüd olen ma lõpuks oma kehas õnnelik.
Selline on olnud minu 11 aastane kogemus rinnaimplantaatidega ja teades, kui palju naisi läheb iga aasta Eestis rinnaopile, võib olla teeb mõni teistsuguse valiku lihtsalt tänu sellele, et loeb kõigepealt netis, mida teised on kogenud. Me oleme oma keha valinud eelneva teadlikkusega, meil on vaja lihtsalt ennast sügavamal tasandil tundma õppida.
Me oleme ilusad, seespoolt väljapoole.
https://healingbreastimplantillness.com/breast-implant-symptoms/
https://soundcloud.com/medicalmedium/breast-implant-illness