Armastades.

Viimasel ajal olen palju mõelnud inimestevahelistele suhetele, täpsemalt öeldes mehe ja naise vahelisele, kooselust ja kooseksisteerimisest ja üldse inimestest..
Mõtlen sellest, mis on armastus ja kas inimesed üldse oskavadki armastada..
Kuidas defineerida armastust ja kas armastuses peaks puuduma ego või olema see omal kohal ja millisest armastusest siis sealjuures juttu. Armastust ju ka erinevaid vorme kuigi kõik on tegelikult Üks ja see Üks ongi armastus..mina olen armastus ja iga inimene minu kõrval.
Mina armastan sind..lihtne öelda, minujaoks..võin seda öelda sõpradele, kellega mul on hea koos olla ja öelda seda oma lähedastele, ma ei häbene seda tunnet, sest see on kõikehõlmav ja kogu keha kaasahaarav, ilma egota. Minujaoks on armastus puhas ja valge kiirgusega AgA ilma seksuaalenergiata. Seksuaalsus võib armastuses olla ja ongi inimeste näol, aga ei pea olema sellisel kujul nagu paljud seda mõistavad, kirg võib armastuses puududa..siiski ma armastan.
Armastus ei ole siduv tunne, ma ei oma armastusega kedagi, pigem lasen ta vabaks ja oi kuidas mulle ei meeldi kui keegi tahab mind oma pisikesse kasti suruda, öeldes ma armastan sind ja mõeldes tegelikult, sa oled minu oma..see on vist ainus asi mis mind suudab ikka veel ärritada inimestevahelistes suhetes- kui kedagi peetakse enda omaks, sa ei saa hinge omada..mitte kunagi!
Ma olen vaba armastamaks iga päev ja armumaks uuesti iga sekund siinses elus, ma armastan muusikat, armastan loodust, armastan merd ja iseennast sellena kes ma olen.
Armastus ja kirg on minu jaoks kaks erinevat energiat kuigi nagu energiaseaduste kohaselt ei saa ühte teisest eraldada siiski tajun neid kahte erineva energiavormina ja elan vastavalt oma emotsioonidele kus on kirel suur osakaal..
Enamasti ma ei tea ise ka kuhupoole areng parem on aga tean seda, et armastuses ja armastades ei tohi unustada iseennast ja oma soove, kõlab egoistlikult eks:) eks ma siis olengi, kuigi ise ma nii ei mõtle..aga kui keegi teine paneb minu käitumisele ja tunnetele sellise hinnangu siis on see vaid tema hinnang ja ausalt öeldes on minul sellest täitsa ükskõik. Olen oma elus jõudnud sellisesse faasi kus ma ei vaja teiste inimeste heakskiitu ja mul on suva, mida teised mõtlevad või tahavad. Elan iseendale ja aidates teisi mõistmaks kui ilus on maailm ja hing sinu enese sees..Armastades!