Kõige paremad mõtted on need, mis tulevad endalegi üllatuseks, äkki ja kohe teostatavad, juhuste kokkulangevused, kus loeb vaid soov.
Reede hommiku viskas Soome korra üle ja õhtul olingi juba Eestis, vaja oli ainult laevaga loksumine üle elada.
Nii nagu minule meeldib end vahest üllatada, üllatas ema mind ise ka, sõites ära ja jättes meid õega üksi, see oli üks aegade parim nädalavahetus, lihtsalt olemine, ilma mingite kohustusteta.
Nautides meile õega lähedaseid inimesi ja sooja õhku, mis üle pika talve viimaks käes oli.
Marisele sai veel öeldud, et end nüüd minu üllatuse tuleku peale end sünnitama ei ehmataks..aga näed, ehmataski:)
Ja nii ma nägin ühte imepisikest poisipõngerjat pühapäeva lõuna aeg, kes veel laupäeva õhtul emme kõhus olles jalutas meiega kaasas vanalinnas.
Pisikese esimene silmavaade oli meie päralt, targa pilgu taga oli imesuur hing, täis elutahet ja küsimärke, sellist pisikest süles hoides tekib endal ka beebiisu ja siis katsu seda mõistusega võtta- sünni ime, mis siis, et Maris soovitas peale sünnitusvalude tundmist veel üks koer võtta ja mitte seksida:D
Kui on midagi mõnusat, siis tahad, et see kestaks ja kestaks ja nii tekib magamatus lõpuks ja nüüd ma siin siis kodus olles tiksungi üleväsimusest, ma ei tea kas sellest või millest, igatahes täna olid juba tähekesed reaalselt silmade ees, väikesed, helesinised ja nii ilusad!
Ma armastan oma elu ja teid, mu Inimesed!
No comments:
Post a Comment