Esimest korda oht kaotada ennast mingi tunde keerisesse ja kartus haiget saada, mulle ei meeldi see tunne ja ma ei taha seda, sest see on kummaline, kus ma ei saa aru ise ka iseendast ega oma tunnetest. Nagu minu elu ei oleks enam minu kontrolli all vaid kuskil kaugel, määramatus paigas..mis see on?
Meri on alati olnud minu jaoks kõige rahustavam paik maailmas, meri ja loodus aga tundub,et praegu isegi sellest rahust ei piisa.
Sisemine rahu on, nii nagu on, aga on midagi veel, millele ma ei tea nimetust anda, sest pole kungi tundnud nii leitud ja kaotatud yhekorraga..ja ma ei näe iseennast läbi selle tunde.
Milleks mulle see..?
Selleks, et teaks öelda, kui haiget see teeb, kui see saab mingi vastuse või lõpu või läbi selle alguse tuleb millelegi muule lõpp?
Krt sellest aru saab, mina ei saa, aga loodetavasti tasakaal on tulekul..või siis hoopis uued suunad ja rajad, nagu kunagi kirjutasin..Nagu ööliblikas, kes elab vaid ühe päeva, selleks, et nautida, seda mis on..aga ma ei taha olla ööliblikas, vaid tahan omale tasakaalu tagasi:)
Alustades sügavast hingamisest ja lõpetades Inglite abipalumisega tuleb rahu tagasi..ja kestab täpselt nii kaua kuni kestab maailm..


täpselt 2 päeva hiljem..rahu on tagasi ja ma naudin lihtsalt olemist, sain Inglitelt vastused ja on nii nagu on.