Ära iial ytle iial..järg

Minu esmakordne ära iial ytle iial postitus oli vale önnepurse sygavama kukkumise eel auku, emotsiooniderikas pool aastat oli alles ees, kus mind söna otseses möttes murti pala haaval maha, hävitati kogu minu eneseteadmine iseendast ja pandi otsa vaatama oma sygavaimale enesevihkamisele.
Aprilli algusest siiamaani kestis minu suhe siiani köige tugevama öpetajaga minu teel, andestades, paludes, ennasthävitades.
Täna teda enam ei ole ja mina nutan, sest ta otsustas hingena mind löplikult jätta. Minul on tykk kyljest rebitud ja tunnen, et olen nagu vöörutusravis, nutan, karjun, räägin, olen nagu pilves kohati.
Egoismi valu on nii suur, et selleks, et kehal mitte nii valus oleks, pean end kägarasse tömbama vahepeal.
Ma ei tea kas suudaksin yldse kedagi nii siin maailmas armastada, et tema lahkudes, lihtsalt teaksin ka inimlikult, et ta läks köigest koju..minu hing teab seda, kuid keha kisub valust köverasse.

Leinaprotsess on meeletu sygavik, köik ytlemata sönad, viimane kallistus..tahaksin veelkord seda köike temaga kogeda.
Ma tunnen hinge enda körval, tunnen sinu lohutust, kuid enesekeskse sooviga sinu fyysilist lähedust tunda, vaigistan enda hingeteadmise päevas mitmeteks kordadeks.
Ma olen täis seinast seina emotsioone. Terve see aasta on olnud nagu karussell, oma tohutute töusude ja möönadega, inimlik soov olla hoitud, armastades ja olla armastatud..vaade kaugemale tulevikku, yhel päeval luues teisel päeval hävitades.
Peas ketrab koguaeg seda viimast kuud, mis meil oli ja köik, mis sel hetkel väljaöelduna tundus kummaline ja ebareaalne, sai yhel päeval tugevaks reaalsuseks.
Sa lihtsalt läksid ja nyyd tunnen, et teadsid, et lähed.
Meie suhte intensiivne kulg, mis oli meie mölema peegel yksteise ees ja sees, tuues välja köik, mis vajas tervenemist.
Nii ootamatult, kui see suhe alguse sai meie vahel, sama ootmatult ka löppes..minnes järgmisele tasandile energeetilises plaanis.

Sa suutsid tuua minus välja kogu selle sygavale peidetud enesevihkamise minu sees minu enda vastu, ma olen sulle väga tänulik.
Läbi sinu öppisin ma ennast hindama ja armastama, sinu körval oli minu sisemine areng inimesena meeletu. Olid ja oled minu valgus, mis löhustas selle musta mustri minu sees.
Sa olid ainukesena vöimeline selle välja tooma.

Ma tean läbi nende pisarate, et mul on ÿks tugev Kaitseingel alati seljataga ja me kohtume, kui ka minu tee siin fyysilises kehas on läbi. Ma tean, et oled minuga yhest hingeperekonnast, sest selliseid öppetunde annavad vaid köige lähedasemad hinged.