Läbi südameväravate enda sisse vaadates, leides endas rahulolematuse praeguse elu radadel ja jõu, et teha muutus, leides tahtmise edasi minna ja leida veel leidmata teid.
Alateadlikult olen ehk alati teadnud, et vaba hingena ei suuda ma olla olemas.
Vältimatu muutus,mis teeb haiget neile, kellest hoolin ja keda armastan, aga muutused on vajalikud meile kõigile..edasiminekuks ja kasvulavaks uutele emotsioonidele.
Mugavusetsoonist on raske väljuda ja inimene on oma mugavuse ori, paljud jäävadki oma mugavuse voodisse, südamele ja tunnetele vastu, selle asemel, et võtta vastutus iseenda ees ja vaadata tõele silmadesse.
Iga päev on keeruline mõelda positiivselt ja uskuda siiski sellesse, et muutused on ainult selleks, et hingeliselt areneksid.
Inimesed kohtuvad alati selleks, et üksteiselt midagi õppida..ja kui on tunne,et sinu tunnid on otsakorral,tuleb leida endas see julgus,et edasi minna, ise võin öelda,et minule ei meeldi otsused, mis puudutavad kellegi teise tundeid, lihtne on ju kui keegi sinu eest suuremad otsused ära teeb, õigemini- see on mugav.
Mugava inimesena võin oodata kaua, ennem kui see enda tervisele hakkab ja elu juba kõrvakiile annab, et edasiminek toimuks, ka kõrvakiile võin kannatada kaua:)
Vahest loen ise ka mida kirjutan, ja kõik, mis kirjas on hakanud toimuma minu iseendaga..kirjutan iseenda elu endale lahti.
Suuremad elumuutused iseenda eluteel, ja kõik ainult paremuse poole-rohkem mõtteid iseendaga ja suuremad energiatuuled.
Valgete liblikate faas.