Tuesday, August 17, 2010

Homne täna materiaalsus

Tahame alati tänasest paremat homset, tegelikult olemegi oma mõtetega alati ja jäädavalt homses,kui me ei ole enda eluga rahul täna.
Üks hetk võib muuta meie elu sekundipealt jäädavalt, muutes meie teadmist ja tõde meid ümbritsevast maailmast ja inimestest..homme võib sinust saada kodutu või hoopiski ärkad miljonärina..
Oleme varjud oma unenägudes,sest tegelikult paljud ei ela nii, nagu süda soovib ja hing ihkab, kogedes elu antud õppetunde koormavate emotsioonidena.
Tean,et paljud mõõdavad õnne rahas ja materiaalsetes hüvedes, jah..ka see on õnn,kui sul on mida kulutada, nii kuidas tahad, kuid ära ei tohi unustada, et õnn seisab pigeb tavalistes asjades ja raha on kõigest energia, mitte õnn iseenesest.
Mind teevad õnnelikuks minu pere ja sõbrad, koosolemine ja koosnautimine, olen ka õnnelik olles iseendaga, sest tahes tahtmata olen ma iseendale hea sõber, kes muidugi endast vahest aru ei saagi:).
Raha on minu jaoks maksevahend ja kuidagi teistmoodi ma seda ei oskagi näha, seda on alati ja kui ma midagi tahan, siis ma saan.
Ei oskagi erinevalt mõelda, ehk on sellel ka suur osa minu isal, kellega elades nägin,et raha ei ole peamine ja seda on alati, kuid selleks,et midagi saada, peab teadma täpselt, mida soovid ja osata unistada.
Mida vähem ma rahast mõtlen, seda rohkem mul seda on, sest seda, mida kardad alateadlikult, et sul ei ole..siis tõmbadki selliseid jamasid ligi,kus sa annadki seda mõttetult rohkem välja, kui vaja..ehk siis alateadlik hirm kaotuse ees tõmbab kaotust ligi.
Vahest on peas tühjus ja jonn hiilib ligi, tundub,et väljapääs puudub- jooksed mööda koridori,millel puuduvad uksed, kuid kui ennast eemaldada muret tekitavatest sündmustest siis on näha sündmuse mitut tahku ja eemaldudes leiab ka ukse..
Kõik sõltub iseendast ja keegi teine sinu eest sinu elu elada ei saa.


Sügavaimale inimloomusele on omane kustutamatu janu vaimse vara järele.
Sõltuvus välistest, ainelistest hüvedest võib aga meid teha inimeste ja juhuste orjadeks.
Ralph Waldo Emerson, 1803-1882

No comments:

Post a Comment