Homne täna materiaalsus

Tahame alati tänasest paremat homset, tegelikult olemegi oma mõtetega alati ja jäädavalt homses,kui me ei ole enda eluga rahul täna.
Üks hetk võib muuta meie elu sekundipealt jäädavalt, muutes meie teadmist ja tõde meid ümbritsevast maailmast ja inimestest..homme võib sinust saada kodutu või hoopiski ärkad miljonärina..
Oleme varjud oma unenägudes,sest tegelikult paljud ei ela nii, nagu süda soovib ja hing ihkab, kogedes elu antud õppetunde koormavate emotsioonidena.
Tean,et paljud mõõdavad õnne rahas ja materiaalsetes hüvedes, jah..ka see on õnn,kui sul on mida kulutada, nii kuidas tahad, kuid ära ei tohi unustada, et õnn seisab pigeb tavalistes asjades ja raha on kõigest energia, mitte õnn iseenesest.
Mind teevad õnnelikuks minu pere ja sõbrad, koosolemine ja koosnautimine, olen ka õnnelik olles iseendaga, sest tahes tahtmata olen ma iseendale hea sõber, kes muidugi endast vahest aru ei saagi:).
Raha on minu jaoks maksevahend ja kuidagi teistmoodi ma seda ei oskagi näha, seda on alati ja kui ma midagi tahan, siis ma saan.
Ei oskagi erinevalt mõelda, ehk on sellel ka suur osa minu isal, kellega elades nägin,et raha ei ole peamine ja seda on alati, kuid selleks,et midagi saada, peab teadma täpselt, mida soovid ja osata unistada.
Mida vähem ma rahast mõtlen, seda rohkem mul seda on, sest seda, mida kardad alateadlikult, et sul ei ole..siis tõmbadki selliseid jamasid ligi,kus sa annadki seda mõttetult rohkem välja, kui vaja..ehk siis alateadlik hirm kaotuse ees tõmbab kaotust ligi.
Vahest on peas tühjus ja jonn hiilib ligi, tundub,et väljapääs puudub- jooksed mööda koridori,millel puuduvad uksed, kuid kui ennast eemaldada muret tekitavatest sündmustest siis on näha sündmuse mitut tahku ja eemaldudes leiab ka ukse..
Kõik sõltub iseendast ja keegi teine sinu eest sinu elu elada ei saa.


Sügavaimale inimloomusele on omane kustutamatu janu vaimse vara järele.
Sõltuvus välistest, ainelistest hüvedest võib aga meid teha inimeste ja juhuste orjadeks.
Ralph Waldo Emerson, 1803-1882

Läbi südameväravate enda sisse vaadates, leides endas rahulolematuse praeguse elu radadel ja jõu, et teha muutus, leides tahtmise edasi minna ja leida veel leidmata teid.
Alateadlikult olen ehk alati teadnud, et vaba hingena ei suuda ma olla olemas.
Vältimatu muutus,mis teeb haiget neile, kellest hoolin ja keda armastan, aga muutused on vajalikud meile kõigile..edasiminekuks ja kasvulavaks uutele emotsioonidele.
Mugavusetsoonist on raske väljuda ja inimene on oma mugavuse ori, paljud jäävadki oma mugavuse voodisse, südamele ja tunnetele vastu, selle asemel, et võtta vastutus iseenda ees ja vaadata tõele silmadesse.
Iga päev on keeruline mõelda positiivselt ja uskuda siiski sellesse, et muutused on ainult selleks, et hingeliselt areneksid.
Inimesed kohtuvad alati selleks, et üksteiselt midagi õppida..ja kui on tunne,et sinu tunnid on otsakorral,tuleb leida endas see julgus,et edasi minna, ise võin öelda,et minule ei meeldi otsused, mis puudutavad kellegi teise tundeid, lihtne on ju kui keegi sinu eest suuremad otsused ära teeb, õigemini- see on mugav.
Mugava inimesena võin oodata kaua, ennem kui see enda tervisele hakkab ja elu juba kõrvakiile annab, et edasiminek toimuks, ka kõrvakiile võin kannatada kaua:)
Vahest loen ise ka mida kirjutan, ja kõik, mis kirjas on hakanud toimuma minu iseendaga..kirjutan iseenda elu endale lahti.
Suuremad elumuutused iseenda eluteel, ja kõik ainult paremuse poole-rohkem mõtteid iseendaga ja suuremad energiatuuled.
Valgete liblikate faas.