Täna

Pole ammu kirjutanud, olen nautinud (vahepeal ei naudi ka) kasvamist ja mulle tundus, et ükskõik, mis ma enda kogemusest siia kirja panen, annab Universum mulle kohe tasakaalustava ülesande ja olen omadega jälle nullseisus.
Ehk siis minu alateadvuses peitus veel huvitavaid tuumuskumisi, kus ma ei tundnud end väärt olevat.
Siin ja praegu on tulnud suurem rahulolek tänu lahtilaskmisele minevikust ja seda mitte ainult sellest elus toimunud sündmustest.. Pea kipub ikka vahepeal ülereageerima ja mingid hirmud üles tõusma, kuid vaadelda olukordi kõrvalt, mis eneses tekivad, on juba oluliselt lihtsam. Mind on kõige enam aidanud õieteraapia, kingitus inimkonnale läbi looduse, kus iga erinev loodusenergia annab sulle toetust sinule vajalikus käesolevas hetkes ja minu enda töö inimestega, kus olen pidevas kanalis ja teeta seisundis.
Täna tunnen, et olen valmis jälle kirjutama ja kogemusi jagama, kuidas mina saan vastuseid, et olla rohkem siin ja praegu.
Universum toetab meid alati, kuid Universum toetab ka meie alateadlikke mõtteid valimatult, ka selles, mida sa ehk arvad, et ei soovi.
Maailm on praegu huvitavas energias, kõik muutuvad ja muutused pole just kõige lihtsamad vahepeal. Harjunud suures mullis omadega olema, kus kõik on justkui korras aga ei ole ka. See mull on lõhkemas, inimene peab hakkama aru saama sel eluajal, et ta on võimsam, kui siiani arvanud või arvata lastud.
Ma näen ja tajun sündidest maailma olematuid piire, kuid olen kasvanud ühiskonnas, mis soosis käituma vasturääkimiseta ja tundmata..nüüd on see muutunud, uus aeg on peal.
Kõik hakkavad vaikselt kookonist välja tulema ja aru saama, et nad on vaimolendid hetkelises füüsilises kehastuses. Ja me pole üksi, meil on terve sõjavägi teisel pool meid aitamas.
Me oleme alati hoitud, täna on nii.