Teisel pool vikerkaart

Üks etapp minu elust sai pühapäeval läbi, veetsin päeva voodis lugedes, mediteerides ja shokolaadi süües, analüüsides ja endale tarot kaarte ladudes. Analüüsimist teen juba vähem, kuid ikka vaja mõelda ju peas, miks nii läks ja kus ma jälle midagi mööda panin. Tegelikult ei peagi ise midagi valesti tegema- ja polegi valet, on lihtsalt see, mis hetkel on ja tulebki võtta sellisena.
Emotsioonid segavad tundmist selgelt ja üldse teevad asjad palju keerulisemaks.
No absoluutselt iga kord kui tarokaarte laon naeran, et keegi võtab minu eest- kuidas saab niiii täpselt lahti seletada, peaks ju harjunud selle tõega olema aga üllatun ikka.

Üks etapp läbi, uus algamas, nii nagu ikka..õnnelikuma, parema ja tasakaalukama elu poole iseenda sees.
Tegelikult tean isegi, mis kohas minu elu on ja õnneks olen rahulik, usaldan. Ise ju valisin, järelikult olen siiski teinud õiged valikud.
Või noh vähemalt valikud, mis aitavad mind hingeliselt edasi minna. Kohati olen enda vastu irooniline, sest huvitav, kui purjus ma seal üleval ennem sündimist olin, kui endale need valikud välja mõtlesin. Aaaga jah, hingerahu on tugev..tundub, et see ei sõltu enam välistest teguritest. Võin küll moss olla, kuid südames tunnen tänu ja armastust kõige ja kõigi vastu.

Sees on õnn
läbi tuleviku valguse
ning mineviku kasvu
rebides lahti kõik
mis vanasti haiget tegi
kasvades maailm
muutis värve
üles alla keerdudes
vabaks andes
endale infokildudes
pisarate vabanemisel
muutusin teadmiseks
läbi iseenda
ja iseendale.

Kes ütles,et muinasjutud on väljamõeldud;)