Hea olla läbi kauge mineviku, ka siin seistes.

Igaühe jaoks erinev ja ometi sama, sest kõik on nii nagu peab, välja arvatud see konkreetne ajahetk millal midagi meelde tuleb eelmistest eludest, olukordadest ja tunnetest.
Kunagi, kui tegin eludevahelise elu rännaku läbi avasin endas ukse millessegi sügavamasse, avasin ukse teise maailma iseenda sees. Ma tean, läbi rännakute, kes ma olen olnud ja milline on olnud minu "karma" inimeste keeli. Tegelikult on see minu jaoks mull, sest karmat ei ole olemas. On see, mille olen ise valinud enda jaoks..nii nagu eelnevalt kuskil kunagi kirjutanud olen.
Inimesed, kes tulevad avavad oma energiaga alateadvuses peituvaid kilde ja pildid hakkavad kinolindina mälus jooksma, see on huvitav, paeluv ja kummastav. Kõike seda koguaeg korraga, sest ma saan vastused, kui ma olen eelnevalt midagi soovinud teada. Viimati kui see juhtus tekkis tunne, mida ma ei ole veel selle elu jooksul tundnud- ma ei tea, kas see on tõusnud teadlikkusest maailma piirituse ees või ongi tegu selle "õige tundega" mida ma iseenda seest tunnen juba aastaid. Aeg edasi ja üha hägusemaks muutub selle maailma radar, sest kõik käib nii kiirelt, et ma ei jõua kohati jälgida sündmusi ja samas mõnikord on paigalseis-enda laadimine.
Inimeste mustrid on muutumas puhtamaks ja oma kordumatus ilus liigume ühel hetkel kõik janusena armastuse poole, olles vabaks andnud kõik, mis meid vaimselt kinni hoiab.
Ma olen tänulik neile ilusatele inglitele, inimestele, hingedele, kes minuga ennast jagades tuletavad mulle meelde, mis on olnud, mis on ja seda, et ma olen õigel teel. Silmad on avanemas sissepoole otsides veel vastuseid, kuid nad on olemas juba praegu, oodates lihtsalt õiget hetke, millal ma valmis olen nad endasse laskma.

Üleeile oli mul kogemus, mille kutsusin ise enda ellu..kutsusin sisse oma koju jehoova tunnistajad, et ära kuulda, mis neil öelda on, kuid mind rünnati väga peenelt minu mõtete pärast ja minu küsimustele otsisti ainult piiblist tsitaate, mis olid kontekstist välja rebitud. Aga ma tean, mis on minu usk ja ma olen näinud selle suurust, mina olengi oma elu looja, mulle pole vaja piiblit sellejaoks, et elada. Pole vaja vist öelda,et mind nad oma kampa ei saanud:)

Armastus, puhas ja valge, kordumatu oma suuruses, sest kõik ongi nii, nagu meie seda teame.
Igaüks Erinevalt.