Ma pole ka erand, kuid olles teel, kus mina olen on see ainuke võimalus mitte surra iseendasse ja peale selle nihutan alati piire tänu enda uudishimulikkusele, kaugele ma jõuan?!
Siiamaani õpetab iga inimene minu elus minu enda kohta uut- mõni läheb sügavamale hinge ja mõni jääbki ainult tuule sosinaks minu kõrvus. Inimestevahelised suhted on muutunud pinnapealseks ja palju tehakse yksteisele haiget, ainult sellepärast, et üks osapool kardab ise haiget saada.
Tahaksin küsida, kuhu on jäänud armastus- puhas, siiras tunne, mis täidab ülevoolavalt nii enda, kui ka maailma sinu ümber?! Kus puudub manipuleerimine, valetamine ja enda hirmude teisele ülekandmine?!
Kahjuks tean sellele vastustki..lapsepõlves selle puudumine rajab meile tee täiskavanu ikka, kus sa lihtsalt ei teagi, mis tunne see on.
Vanemad, vanavanemad ja inimesed kellega laps kokku puutub kannavad oma negatiivsed tunded lastele üle, nagu nõiaring.
Kui sa mingi hetk taipad, et sinusse on pugenud mingi erilisem tunne siis sa lihtsalt ei julge ennast sinna täielikult lasta, kartes haiget saada. Mis elu see on-sinu elu, sinu alateadvuse valikud. Alateadvus, mis meid saadab saab paika pandud lapseeas -6 eluaastani. Sellepärast ongi maailm nii sassis omadega. Armastusepuuduses vaevlev inimkond, kus põhirõhk on hirmul enda sees. Enamus eeldab teise suhtes või kogemusega midagi ja pettub, kui tema ootused ei täitu, arusaamata, et see sama hirm segab sind nautimast, seda, mis on.
Tahtes muutust peab iseendast alustama, nii ära räägitud ja nii mõistmatu paljudele.
Iga inimene peab endale ükskord sisse vaatama ja kiht kihi haaval end paljaks koorides oma nutud ära nutma. Siin on aga jällegi see teadlik valik, kui sa ei ole seda teinud juba ennem sündi, peaks seda tegema nüüd ja praegu, sest see on sul kõik, mis on. Mina olengi enda maailm, minu tunded loovad minu elu. Milleks valida negatiivne, kui mul on sealsamas kõrval positiivne. Meid kõiki ühendab elu ja surm, see aeg, mis ma elan vahepeal on minu enda teadlik valik.
Paljud on hakanud teadlikult endaga tegelema, viies maailma energeetilise taseme kõrgemale vibratsioonile, nautides neid teid, mis endani viivad, enda põhiolemuseni, mis on Armastus;)
Viimane hea meditatsiooniplaat,mis ma ostsin on "Spiritual progress throug regression" Brian L Weissi juhendatud regresioon oma lapsepõlve kõige varasemate mälestusteni, mis võiks sind praegu mingilgi moel häirida elamast just nii nagu sina tahad. Me ei mäleta läbi mõistuse 90% asjadest, mis lapsepõlve varajases faasis toimunud, kuid meie hing ja keha mäletab, läbi aja hakkabki ta märku andma ja siis on ka aeg enda puhastamiseks sügavamal tasandil.
Kõik on kõigega seotud, läbipõimunud ja spiraalselt.
