Armastan ja olen tänulik, selle eest, mis mul on. Olen tänulik ja Õnnelik, sest mul on võimalus olla mina ise ja võimalused õppida ennast tundma läbi maagilise eluprisma.Olen ühenduses armastusega, sest see Kõige võimsam ja puhtam tunne, loomine. Iseendast ja teistega koos, ühise maailma tunnetamise teel.
Minu maailm on muutunud, sest mina olen muutunud.
Aastaid tagasi elasin igapäevaselt surmahirmus, sest tunnetasin surma enda lähedal, pidevalt. Siis ei saanud ma veel aru, et surm ongi "uuestisünd" tagasi koju ja infoväli oli minu pidevas käsutuses. Pidasin end hulluks, sest tundsin meie mõistes surnud energiat. Kuid nüüd ma tean läbi oma kogemuste, et nii ongi. Minu elu, minu tõde läbi minu enda kogemuste ja regressioonide,läbides sajandeid enda eludest ja ka selle elu kogemused, kus elu on mind vastu nägu löönud. Minu sees on armastuseväli, magneetiline võimas väli, mis tõmbab tänu minu enda tundele ligi igavikulist rahu, sest ma ei karda enam surma- enda üleminekut.
Viimastel nädalatel olen kohusetundlikult (selleks, et see jääks alateadvusesse tugevama tundena) igapäevaselt väljendanud reaalselt sõnadega tänu kõige eest, mis mul on. Iga päev on eelnevast rohkem täis teadmist ja rahu, et kõik on hästi. See armastusetunne, mis minu sees on, on leidnud väljapääsu rohkemaks. Iga päev on sama eriline, kui erilised on minu mõtted või õigemini teadmine juba hommikul, et tänane päev on täis armastust- mõtted on muutunud puhtamaks.
Mind on palju aidanud regressiooni meditatsioonid, mille kaudu olen leidnud paljudele küsimustele vastused eelmistest eludest. Juhuslikult sattus minu kätte Dr Biran Weiss i raamat "Many Lives Many Masters" mis andis omakorda mulle kinnitust, et ma tõesti olen õiges suunas läinud ja regressioon on toimiv. Kuigi olen iseenda pealt näinud oma muutust, siis on ikka lohutav teada kohati, et leidub ka teisi kaasmõtlejaid ja ma pole ainuke.
Mõnus on, et tänu sellele, et olen ise muutunud, on ka muutunud minu tunnetamine palju puhtamaks. Ma lihtsalt näen, pingutamata ja tunnen. Enda sisemise arenguga ei tunne ma enam vajadust tõestada kellegile, et maailmas on rohkem, kui see, mis me kohe alguses näeme oma silmadega. Meie tee on meie valitud, tunded, mida tunneme läbi teiste, on tegelikult meie enda hirmud ja soovid. Hirm olla teistsugune, erinev..meil on ühiskond ja see sama ühiskond tallub paljude peal, sest selline ühiskond, kus kõik mõtlevad samamoodi on kergelt kontrollitav läbi hirmutunde.
Kõik on muutuv ja muutumine leiab juba aset.
Meie seest.
Armastus.
