Koduigatsus on Eestis olles peale tulnud ja tundub, et 5 nädalat Eestis olla, ilma päris oma kohata on natukene liiga minu jaoks, soovin oma voodis rahulikult und näha.
Olen siin olles aja lihtsalt maha võtnud ja üritanud mitte mõelda, sellepärast on ka vahepeal tunne, et ma ei olegi liikumises.
Naudin vaba aega, sündmusi ja inimesi. Olen avatud ja kuigi tunnen hetkelist paigalseismist siis ometi tean,et olen edasi liikumas, sest teadlik positiivne mõtlemine on iga eelnevast päevast tugevam.
Minust mitteolenevad energeetilised liikumised leiavad ikka aset iga päev,need on lihtsalt see, kes olen mina ja ma ei pööra nendele sündmustele enam erilist tähelepanu. Inimesed tulevad ja lähevad,näen ja ei näe, olenevalt sellest, kas vaatan. Ei saa anda, kui inimene ei küsi. Selleks, et andja saaks anda peab küsija oskama vastu võtta, seda ei saa küsija teha, kui tal puudub oskus küsida.
Laisk olen ka ja seda kohe mõnuga- vedelen voodis ja vihmasel päeval on mõni päev möödunudki teleka ees, ei viitsi lihtsalt mitte midagi teha,lihtsalt olen.
Kool hakkab varsti pihta,õnneks saan 2 nädalat rahulikult veel kodus olles ka mõtteid koondada.
Mul pole kiire, aeg on minu päralt.
Patience:)
